24. juuli 2022

On 24. juuli 2022. Tulin seekord Lillemäele üksinda ja ööbimisega. Teadsin, et mul tuleb täna vend ja ta naine ka appi ja mõtlesin teha ühe korraliku tööpäeva. Alustasin kohe maja parempoolse külje laudise eemaldamisega. Vennanaine asus köögist laudist ja tapeeti maha võtma. See läks tal võrdlemisi kergelt ja otsustasin ka kööki appi minna - pliidi kohal oli jube ohtliku olemisega kubu ja otsustasime vennaga selle maha võtta. Mõned kivid saime võtta ning siis kukkus kubu lihtsalt ise kokku pliidi peale. Tõin käru ja hakkasin telliseid ära vedama. Mul tuli hiilgav idee teha neist natuke suurema lõkkeaseme piire, sest põlatatavat puuprahti on meil väga palju tekkinud ja kaua me pisikesel grillil neid sussutame. Kui ma sain kubuprahi koristatud, testisin pliidi tugevust - see oli naeruväärne ja nõnda otsustasin ühtlasi pliidi lahti tõmmata. See kõik käis üllatavalt kergelt ning paari tunniga jõudsin nii kaugele, et pliiti poleks justkui varem seal olnudki. Samal ajal käis aga ümberringi köögi seinte puhastamine tapeedist ja saepuruplaatidest ning kõik oli täielikus kaoses. Juba varem olime otsustanud, et köögi kõrval olev kummaline kamber peab ka kaduma ning nõnda võtsime selle ka maha. Lõpuks oli õhtu käes ja tegime grillil lõket ning puhkasime. Teiste lahkudes jäi mulle koristamine ja viimase nurga puhastamine. Seal oli seinas maailma suurim saepuruplaat ja ma ei tea tõesti mis imega ma ta sealt kätte sain. Lohistasin selle kuidagi õue ning tegin köögi puhtaks. Jäin tulemusega väga rahule. Aa vahepeal käis naaber ka rääkimas ja laenas enda matkabussi, et oleks soe ja kuiv ööbimiskoht. Umbes kahest öösel läksingi sinna üliväsinult magama. 

Järgmine päev oli mul kindel plaan jätkata laudise mahavõtmisega ja teha nüüd esisein koja juurest ka puhtaks. Vaatasin seda kööbakat koda ja mõtlesin, et tõmban ta maha, nii ka läks. Selle alt tuli välja päris korralik prahihunnik. Lõpuks koristasin veel maja ümbert ära ja kaks seni kõige raskemat tööpäeva olidki läbi. Sõitsin linna ja olin väga rahul.