On 1. juuli 2022 ja täna olen tulnud Lillemäele üksinda. Koheselt tulevad ka vend ja tema naine ning teatavad, et täna tuleb kopp! Ma ei tea sellest midagi ega pole sellega arvestanud, aga ootan põnevusega. Asume senikaua vennaga võtma veel maha võsa ja oksi maja vasakpoolsest küljest. Lagedale tuleb mingi väike mäeke. Lõpuks tuleb kopp koos juhiga ka. Kuna ma pole valmistunud, et mida ta teha võiks ja ega ma ei tea ka tema võimeid, siis jätkub juttu kauaks. Vahepeal on õu juba palju puhtamaks saanud. Kopamees otsustab, et tahaks maha võtta kaevu kõrval kasvava pooleldi kuivanud suure saarepuu. Läheb tööks. Saarepuu osutub palju vintskemaks ning ei kavatsegi välja tulla. Lõpuks tuleb naabrimees appi ning saeb saare lihtsalt maha. Kopamees kaevab kännu maast välja ja tõstab selle eemale oma aega ootama. Lisaks tõmbab kopamees lahti eelmainitud mäekese ja tuleb välja, et see on kruusahunnik. Seda saab tulevikus kasutada teetäiteks. Minu mainimise peale, et äkki ta ajab selle siis sissesõiduteele laiali lubab kopamees seda küll teha, aga õhtu lõpus see ununeb ja nii ongi meil maja kõrval üks suur pooleldi lahti tõmmatud kruusahunnik. Vahepeal on saanud toas palju puhtamaks ka meie ajutine magamiseks mõeldud tuba. Lisaks testime õue peal oleva salvkaevu vett. Eelmine elanik on jätnud kaevule kaane peale panemata ja nõnda on ta seal aasta aega saarepuu all olnud, eriti usku veesse pole. Tõmbame mõned ämbrid välja ja avastame, et vett on seal küll ja ehk ei olegi kõige hullem seis. Kastmiseks ja tule kustutamiseks on see vesi hea küll. Tulevikus tuleb kindlasti kutsuda kaevupuhastajad, sest lisaks lahtisele avale on ka kaevurake veidi viltu peal ja suured tükid sealt väljas. Kaev ise on umbes 6-7 meetrit sügav.
Õu on seoses hiiglasliku saarepuu maha võtmisega jubedalt prahti täis. Ei jõua ära oodata, et selle viisakamaks saaks, aga täna ei ole selle jaoks aega.
On olnud produktiivne päev ja sõidan Tallinnasse tagasi.
No comments:
Post a Comment