On 13. juuli 2022. Lillemäele jõudes tabas meid üllatus. Varem aia ääres heinamaad meenutanud suur plats oli ära niidetud - vend oli teinud üllatuse, kogu plats oli ära trimmerdatud ning lisaks sõitis ta ka murutraktoriga üle. Plats nägi kohe nii tore välja, et tegime mitmeid pilte. Kuna olime otsustanud, et proovime jääda ööseks, oli see väga positiivne algus. Sellel päeval jõudsime küllaltki õhtul ja ei jõudnudki väga midagi teha, sättisime tuba valmis ning lapsed pididki magama minema. Mina ise ei suutnud uinuda ja olin umbes kolmeni öösel üleval, saagisin kivimüüri äärest puid maha ja üritasin prügile paremat süsteemi tekitada, et ta ei oleks liiga keset õue. Hiiglaslikke diivaneid tõstes ja veeretades ja lohistades vandusin ma küll, et miks ma seda tühja tööd teen, aga lõpptulemus sai vähemalt natuke kompaktsem. Ahjaa, lisaks tegin ka pisikese lõkke õue peale ja hakkasin vaikselt pisemat puusodi põletama. Öösel hakkas vihma sadama ja läksin magama.
Ärkasin juba kaheksast ning hakkasin õue ees olevat mullaplatsi puhastama kibuvitsajuurikatest. Riisusin kokku prahti ja tõstsin viimaseid saarepakke eest ära. Eelmine päev ostsime kaks kilo muruseemet ka ja viskasime mööda õue laiali. Eks me teame, et liiga suurt tolku sellest võib-olla ei ole, aga midagi ikka - praegu on meil ainult naat igal pool. Igatahes hommikul suure riisumisega suutsin ma ilmselt väga palju muruseemet koos juurikatega ära riisuda :D Lõpptulemus aga jäi õuest palju ilusam. Sellel päeval oli jälle abiks mu vend ja tegelesime maja tagumise poolega - võtsime maha majale liiga lähedal olevaid kirsipuid ja muud võsa. Päeva lõpuks oli maja igast küljest vaba ning ringi sai kenasti peale teha.
No comments:
Post a Comment