. Lillemäe: August 2024

Peale õuetööde tegemist mai lõpus jõudis järg siis maja endani. Teen väikse kokkuvõtte tehtud töödest.

Aa, enne maja kallale asumist, tegin korda aiamaja - panin põrandale uue laminaatpõranda. Varem oli meil seal üle värvitud osb plaat, aga see jättis ikkagi nii räpase mulje ja nõnda ostsingi Bauhofist kõige odavama laminaadi ja aluskatte ning elus esimest korda panin laminaati, kaua ei läinud, poole päevaga oli uus põrand valmis, palju viisakam kohe. Lisaks panin ära ka põrandaliistud lootusega, et hoiab igasuguseid satikaid rohkem eemale. Etteruttavalt võin öelda, et kõrvaharkide vastu see ei aidanud, need raisad ronivad kõige pisematest pragudest ikka sisse.

Majaga asusin tegelema 10 juunil. See on see päev, kus ma ostsin elektrimootorsae ja enam ei olnud vabandusi, et "mul pole ju saagi" vms. Esiteks toestasin ma ära ühe vahelae tala ja seejärel võtsin maha ühe vaheseina. Jätsin üsna väikse tüki vaheseinast välisseina külge, aga kinnitasin mõlemalt poolt lauaga kõvasti kinni, et mingisuguseid välja vajumisi ei hakkaks ajaga toimuma. See oli kõik ühe päeva töö. Siis oli pisike paus ja järgmine suurem töö oli 18 juuni - praegu oli välisukse juures vundamendi peal suur auk, lappisin selle kinni, betoneerisin ukse alt ja panin uue lävepakupalgi.

20 juuni otsustasime, et aitab sellest passimisest ja hakkame tegelema planeeritava terrassiaknaga. Meil oli aken olemas, aga see oli juba aasta aega vedelenud varemete vahel, 23 juuni tegime esimese sisselõike. See oli ropp saagimine, mitu korda pidi palki pikuti mootorsaega pooleks saagima. Ei olnud lõbus, ei olnud kerge, aga auk sai tehtud. Edasi tuli teha alt korda vundament. Lisaks oli seal palgikahjustus ja pidi päris pika palgiparanduse tegema. Siis tegin saalungi ja valasin ära vundamendi. Edasi olid mõned päevad vahet ning 30 juuni saimegi koos venna abiga terrassiakna ja ukse paika. Terrassiaken kaalus VÄGA palju ja üksinda ei oleks elus saanud seda tehtud.

Vahepeal käisime ja ostsime ära veel viis akent, et need ka vanadega ära vahetada. Algselt mõtlesin seda teha vennaga koos, sest ka need aknad olid väga rasked, aga 7. juulil mõtlesin, et "proovin üksinda". Võtsin vana akna eest, uus aken oli kaks korda nii lai ja seega pidi jälle palki kõvasti saagima. Lisaks avastasin, et aknaalune on jumala mäda ja pidin tegema kahele palgile palgiparandused. Tegin seda esimest korda elus ja tagantjärgi mõtlen, et oleks võinud ikka täpsemalt ja paremini, aga sel hetkel oli selline hasart sees, et isegi nüri saekett ei võtnud indu maha. lisaks panin tenderpostid, et palgid vajuma ei hakkaks ja hakkasin uut akent vedama. See on meie uutest akendest suurim ja... ma ei tea mis imega ta sinna ette sai, aga seal ta nüüd on, naine aitas loodida ja mina panin akna kinni, lisaks on naine 90% vahutamistööd teinud, sest ma olen lihtsalt nii saamatu, et lasen seda vahtu nagu ilutulestikku mööda maja laiali. Edasi oli väike aken, seal oli vaja vähem palgiparandusi teha ja nõnda oli 12 juuliks meil ühe maja külg tehtud. Edasi oli jälle väike paus kus me kolasime mööda Eestit ringi ja jätkasime 18 juulil.

Olime koos terrassiaknaga kaasa saanud ka kasutatud välisukse ja ta seisis pikalt meil katte all õues. Mina olin sellest juba lahti lasknud, et ilmselt ei kõlba, aga andsin talle siiski lõpuks võimaluse. Lihvisin vana värvi maha ja naine värvis uuega üle - üllatuseks jäi täiesti okei. Varem oli meil välisukseks täielik ront vana tahveluks mis ei käinud lukku ja sellest halvem ikka olla ei saa. Panimegi uue ukse paika, ega see uks ka just väga vähe ei kaalu. Et ta täpselt hingedele tõsta, oli ikka tükk tegu ja kui uks lõpuks hingedesse libises, oli taaskord rõõm suur. Ega ta ei ole mingi superuhke uks, aga oma töö saab tehtud, käib kinni-lahti ja korralikult lukku. Nüüd on meil kogu maja lukustatav.

Edasi ei kavatsenud me puhkama jääda ja jätkasin akendega. 22 juuli sai vahetatud üks teepoolne aken ja 29 juuli sai vahetatud teine teepoolne aken. Kuna ilmad olid vahepeal kehvaks läinud, mõtlesin sees ka midagi teha ja 30 juuli võtsin maha teise vaheseina. Tõsi - mitte julgelt kui esimene. Taaskord sai igalt poolt kinnitatud. Võtsin üles ka viimase põrandajupi koridorist ja lõikasin ära osa treppi - tulevikus jätame me trepi alles ja teeme ta korda, aga väikse jupi võtame vahelt ära. Kui varem pööras trepp tulevase vannitoa poole, siis nüüd keerab otse tuppa selle vaheseina kõrvalt, mille just maha võtsin.

31. juuli otsustasin oma kõige suurema hirmuga silmitsi seista ja hakkasin tegema kõige kahjustunumat seina. Alustuseks võtsin vundameni pealt ära mäda palgijupi ja plommisin selle fiboga. Meil tuleb laudis nagunii peale niiet vahet ei ole. Fibo ja palgi vahele jääb tõrvapapp. Edasi ehitasin saalungi, et teha nurgast ära vundament, aga ilm oli nii kehv, et hakkasin kahtlema ja võtsin hoopis eest ära ühe akna ning asusin aknaaluseid palke uurima. Suureks õnneks olid nad ainult väliselt koledad ja nõnda ma asusin pehkinud kohti mootorsaega välja uuristama. Uskumatu, aga see õnnestus küllaltki hästi, edasi lõikasin sobivad plommid ning tegin aknaaluse korda! See oli jälle väga rahuldust pakkuv - näha, et see on võimalik. Edasi hakkasin tegema kõige hullemat kohta - akna pealne osa, seal oli pikalt palk mäda ja olin kindel, et tuleb palgivahetus. Aga ei tule - pehkinud osa oli palju - kolmandik puidust tuli välja uuristada, aga all on ilus kõva palk ja ma ei näinud põhjust, et miks see seal ära võtta, hakata seal maja ülevalt kuidagi kergitama, on see üldse võimalik? Ja nõnda otsustasin taaskord plommimise kasuks. Hetkel ei ole veel sinnamaale jõudnud, katsun kõik pehkinud puidu välja uuristada ja siis vaatan edasi. Praegu tundub, et on täiesti tehtav! Eesmärk on enne suuremat sügist maja väljastpoolt lõpetada sinnamaani, et edasi oleks soojustamise teema. Praegu tundub, et liigume graafikus! Augusti esimesel nädalal oli jälle väike paus, viimane natuke suurem töö oli 11 august - vahetasime ära tulevase vannitoa akna.